ILMUS MAHUKAIM RAAMAT EESTI RAHVAKANDLEMÄNGIJATEST


Eesti Folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise töörühma töö tulemusena ilmus äsja Eesti mahukaim ülevaateteos 100 Eesti rahvakandlemängijast – nende pillimeheks kujunemisest, repertuaarist ja nende pillide lugudest.

Guldžahon Jussufi koostatud väljanne annab ülevaate XX–XXI sajandi eesti rahvakandlemängijatest ja -meistritest. Raamatus on jäädvustatud tuntud ja nimekad mängijad ja meistrid varasemast ajast, kelle osatähtsust kandlemängu traditsiooni püsimisel ja muutumisel on olnud märkimisväärne: ooperilaulja, suur rahvamuusika entusiast ja orkestrijuht Elmar Luhats, kromaatilise ja nn harfkandle (kontsertkandle) looja Väino Maala, Vanemuise kandle edasiarendaja Evald Alexander Künsar, üle 500 kandle valmistanud XX sajandi II poole tuntuim kandlemeister ja -mängija nii Saaremaal kui üle Eesti Vassili Sepp, üle-eestiliselt tuntud kandlemeistrid ja pillimehed  Ilmar Kukk, Elmar Limbo, kandlevirtuoos Erni Kasesalu, tänapäeva üks tuntuimaid rahvakandlemängijaid Heino Sõna jt.

Kodueesti kandlemängijatele ja -meistritele kõrval on kindel koht väliseestlastel. Selline lähenemine aitab luua tervikpildi eesti rahvakandle arengust. Tänu Ain Haasa kogutud ja saadetud suurepärastele materjalidele väliseestlaste kohta sai see võimalikuks.

Raamat sisaldab 100 kandlemängija ja -meistri andmeid (82 kodu- ja 18 väliseestlast). Kodueestlaste ülevaade koosneb isikutest, keda intervjueeriti aastatel 2012–2018 (57) ning juba meie seast lahkunud pillimängijatest ja -meistritest (25). Intervjueeritute hulgas  on  eakad pillimängijad, kes iseõppijatena kannavad väärikalt edasi pillimängu traditsioone ja 10 rahvamuusikut, kes on saanud klassikalise muusika väljaõppe, kuid kandlemängu omandanud juba lapsepõlves vanematelt ja lähisugulastelt või hiljem rahvamuusika koolitustel või õppeasutustes.

Väliseestlastest on kaante vahele kogutud valik USA-s, Kanadas, Rootsis ja Austraalias elanud ja tegutsenud kandlemängijaid ja -meistreid, kellest on kujunenud aja jooksul erinevad kandle koolkonnad Torontos, Baltimore’is ja Los Angeleses.

Raamatust saame teada, kus ja kuidas rahvamuusikud õppisid pilli mängima, kuidas kujunes nende elu pillimängijana, mismoodi tuli edu ja tunnustus, mida, kuidas ja kellele mängiti, kes pille meisterdasid, kuidas häälestati kandleid ning millises seisus on kandlemäng tänapäeval.  

Kogumik  põhineb kolmel olulisel allikal: projekti „Rahvakandlemängijate kaardistamine ja jäädvustamine“ materjalid (2012–2018,  eestvedaja Eesti Folkloorinõukogu toonane arendus- ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan); Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste seminari-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd kandlemängijate ja -meistrite kohta; Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi ning kodu- ja väliseesti ajakirjanduses ilmunud allikmaterjalid.

Kogumikku on põimitud kättesaadavad artiklid nii rahvakandlest kui ka pillimängijatest ja -meistritest, samuti uurijate teaduslikke artikleid ja üliõpilaste uurimistöid selles valdkonnas. Väljaanne on illustreeritud fotodega kandlemängijatest ja nende pillidest.

Raamatus on osa meie rahvamuusika ajaloost. Töö sisaldab materjali Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa kandlemängijate ja -meistrite kohta.

Eesti Folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise töörühm on tänulik kõigile, kes olid valmis meenutama, küsimustele vastama, oma pillimehe teest kirjutama, paljud üle pika aja kandle kätte võtma ja seda ka mängima, oma stiili ja repertuaari huvilistele õpetama.

Käesoleva raamatu jaoks andmete kogumiseks käivitas Eesti Folkloorinõukogu 2012. aastal projekti „Rahvakandlemängijate kaardistamine ja jäädvustamine“, millest võtsid osa rahvakandleõpetajad, -mängijad, -uurijad ja rahvakandle väärtustajad Leanne Barbo, Guldžahon Jussufi, Ene Lukka-Jegikjan, Tuule Kann, Pille Karras, Elo Kalda, Tarmo Kivisilla, Helen Kõmmus, Kadri Lepasson, Pille Nagel, Tarmo Normaa, Kaisa Nõges, Õie Pärtel, Krista Sildoja, Anu Soon, Lille Tali, Juhan Uppin, Sirje Voitka, Eva Väljaots. Väliseestlaste esindajana lisandus Ain Haas. Väärtusliku nõustajana oli lahkelt abiks Igor Tõnurist. Raamatu kujundas Eili Lepik, küljendas Kaspar Kannelmäe, sisutoimetamisel oli abiks Ain Haas ja keeletoimetas Silvi-Aire Villo.

Raamatu esitlused toimuvad 2019. aasta kevadel üle Eesti. Raamatu Tallinna esitlus toimub 9. märtsil kell 15.00 Tallinna Rahvaülikooli II korruse saalis Vene tänav 6. Raamatut saab juba praegu soetada Eesti Folkloorinõukogu büroost.

Leave a Reply