Värelused.
Kontsertsarja “Kromaatiline kannel 70” viimane kontsert “Värelused” ansambli Una Cordaga toimus 3. detsembril kell 17:00 Suurgildi hoones. Juba üle 10. aasta tegutsenud Una Cordas kohtuvad kandle pikk ja särav järelkaja Kristi Mühlingu esituses, harfi sügavad ja täidlased madalad noodid Liis Jürgensi poolt ning klavessiini tihedus ja rütmiline impulss Ene Naela eestvedamisel. Kavas oli nii ansamblile kirjutatud orginaalset loomingut Galina Grigorjeva, Robert Jürjendali kui Marianna Liiki sulest, Malle Maltise ja ansambli enda seadeid ning barokkmuusikat J.S.Bachi loomingust. Kohapeal sündis ka paar ansamblile omast improvisatsioonilist pala.
Kontsert oli oluline mitte ainult seepärast, et tegu oli antud kontsertsarja viimase kontserdiga, vaid esitusele tuli kaks esiettekannet. Nimelt oli Kristi Mühling käinud hiljuti Saksamaal Usedomi muusikafestivalil ja seal paluti tal mängida Bachi ja Eesti rahvalaule. Nii pöörduski Mühling helilooja Malle Maltise poole, kes lõi soolokandlele rahvamuusika seadete tsükli “Tulehoidja”, kuhu kuuluvad rahvaviisid nagu “Pill oll` helle”, “Meil aiaäärne tänavas” ja “Viire takka”. Saksamaal valmistas Eesti kannel ja ülimalt tundeline kandlemängija Kristi Mühling palju positiivseid emotsioone. Järelkajana öeldi, et Mühlingu mängu virtuoosne polüfooniline läbipaistvus ja tema peenimate dünaamiliste ja tonaalsete kõlavärvide nüansside hulk olid muljetavaldavad ning kaasaegses saksa muusikakultuuris on raske leida sellist folkloristliku ja kunstmuusika elementide läbipõimumist ühes esituses (saksa keelest tõlkinud Ia Remmel).
“Piire on huvitav ületada,” ütles kanneldaja pärast kontserdi toimunud vestluses. Tõepoolest kasutab ansambel palju alternatiivseid mängutehnikad. Näiteks haaras kandlemängija Marianna Liiki “Värelused” esiettekandes kandle mängimisel kätte marimba pulgad ning elektripoogna (e-bow), harfi keelte vahele põimiti aga paberileht, mis tekitas ärevaid värelusi. Lisaks Maltisele ja Liikile oli kontserdil isiklikult kohal ka Robert Jürjendal, kes oli 2013. aastal kirjutanud ansamblile teose “Kolm kuningat” ning mida publik sai taaskord nautida. Raimo Kangro “Display IV Tundmatu muusiku portree” seade kuulub ansambli kuldvarasse ning kostitas meid kontserdil hoogsate rütmide ja äkiliste katkestuste pingelise kooslusega.
“Hea muusiku ja muusika alus on olla hea inimene,” mainis kandlemängija vestluse lõpus. Suurgildi hoone oli täis head muusikat ning häid ja inspireerivaid inimesi. Kannel, harf ja klavessiin panid aja seisma ning lasid publikul täielikku lummusesse vajuda. Kromaatilise kandle kontsertsari sai lõpu, aga eks kõik hea saabki kord otsa, et oleks ruumi millelegi paremale. Aitäh, kannel ja kandlemängijad!
Marliis Miilimäe
