Triinu Orgmets: “Kromaatiline kannel 70: kandleansambel Kõuekeeled”

Foto: Mart Laul

Arvustus. Kannel kõmiseb nagu tuhamägede kerkimine.

Kontsertsarja Kromaatiline kannel 70 kontsert. Kontserdil astusid üles Kiviõli Kunstide Kooli kandleansambel Kõuekeeled, Kaarin Ameri juhendamisel 17. septembril 2022 Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones.

Kontserdil kõlasid tuntud viisid eesti pärimusest, regiviiside seaded ning omalooming, aga kostis ka rootsi helgelt õõdsuvat polskat ja popikuninga Michael Jacksoni muusikat. Ansambli koosseisus oli viis kromaatilist, üks basskannel, mandoliin ja cajon. Värske koosseis, mida just tihti ei kuule. Avaakordi andis Kuhjalooja regivärsiline laul, mida saatis rütmikalt cajon. Eeslaulja värske hääl oli nagu löök näkku unisel laupäeva õhtupoolikul. Järgnesid Rootsist pärit “Avapolska”, James Bay “Hold Back The River”, regiviis “Mets neidude vahel”, Sten Ameri “Elu”, “Fryg”, laulumänguna tuntud “Obusemäng”, Jacksoni “Black Or White”, Enya esituses tuntud “Orinoco Flow” ja lisa loona nõutud “Nõianeitsi”.

Iga ansambli liige rääkis enda toodud loo kohta põgusalt, miks just see lugu repertuaari kuulub. Kaarin Aameri sõnul käibki lugude õppimine kuulmise järgi, nooti nad ei kasuta. Liikmed on Kiviõli Kunstide Kooli õpilased. Neidude mängustiilist on tunda mõjutusi popmuusikast ja traditsioonilisemast harmooniast, mis annab regivärsile võimsa kõla, paneb kuulama ja loob mõnusa meeleolu. Lauljana peaks esile tooma Loore, kelle võimas hääl “Obusemängu”, “Kuhjalooja” ja “Elu” solisti rollis ansambli välja kandis. Teda toetas ka Aameri valdavalt improviseeritud teine hääl ja järelauja rollis olevad teised pillimehed. Kõuekeeled kõlavad juba võimsalt, seda nad ka kohati olid, aga valdavalt näidati end helgemast, haavatavast poolest. Mürinat lisas cajon, mahlakas basskannel ning peenelt välja nopitud mandoliin. Tempo muutusi loo keskel ei esine, dünaamika on Rait Pihlapi pillidele vastavalt mahe ja nailoniline, millele lisab meeldivat särinat kaks Klaverivabriku elunäinud pilli.

Kanneldajad üllatasid huvitava fasoleti võttega, mida mina kui naabermaakonna esindaja polnud varem näinud – ju on Ida-Virumaal uuendusi palju. Pidevalt areneva tööstusega tuleb ju kuidagi võidelda! Nali naljaks, kali kaljaks, kontsert oli ääretult meelirahustav ja mõnus. Kaarin Aamer on väga siiras, avatud ja malbe ning see õhkas ka tema õpilaste kandlemängus. Ta on kindlasti ära teinud suure töö just kromaatilise kandle populariseerimisel Kiviõlis. Tegu oli väga hubase ja mõnusa kulgemisega, peale mida tekkis soov ka ise rohkem pilli harjutada.

Koduteel hakkasin juurdlema Aameri tausta, tema õpetajate ja haridustee üle. Tuleb välja, et meil on palju ühist, millest ma varem polnud teadlik – Viljandis õppimimine ja Ethno laagrid. Kindlasti plaanin veel kord Kõuekeelte kontserdile minna ja soovitan neil salvestada terve albumitäie muusikat. Kuna ansambli vilistlased on pesast välja

lennanud on viimane aeg ühisloome talletada! See oleks ideaalne jõulukink kandlemuusika sõbrale, kes polkade ja reinlendrite vahele tahab kuulata killukest Idavõlumaa hubast kandlehelinat.

Triinu Orgmets
TÜ VKA pärimusmuusika kandle eriala tudeng

Harjumaa välenäpp 2022

Võib olla pilt järgmisest: tekst

EDASILÜKATUD: 22. oktoober

Laupäeval, 14. mail kell 12.30 toimub Kehra Rahvamajas väikekannelde võistumängimine „HARJUMAA VÄLENÄPP 2022“.
Ootame osalema kõiki Harjumaa ja Tallinna lapsi ja noori, kes õpivad või on õppinud väikekannelt muusika – ja huvikoolides, eraõpetaja juures ning on vähemalt 7 aastat vanad.
Samuti ootame võistumängima täiskasvanud kandlemängu harrastajaid Harjumaalt.Osalejad esitavad 2 erineva iseloomuga vabalt valitud kandlelugu, registreerimisel oleks tore, kui kirjas on lugude nimed ja autori puudumisel loo päritolukoht (kihelkond, maakond).Tasemegrupid:
kuni 2 aastat pilli õppinud või mänginud
2 – 4 aastat pilli õppinud või mänginud
5 ja rohkem aastat pilli õppinud või mänginudIga tasemegrupi võitjale on auhinnaks 7 – keelne meistri tehtud väikekannel.
Sel aastal saab võistelda ka ansamblite arvestuses, ootame erinevaid duosid ja triosid. Ansamblite arvestuses tasemegruppe ei eristata, igalt ansamblilt ootame 2 vabalt valitud erineva iseloomuga lugu.Mängijaid hindab 3 – liikmeline žürii koosseisus pärimusmuusik ja multiinstrumentalist Tarmo Kivisilla, kandleõpetajad Leanne Barbo ja Aime Reier.
Ajavahemiku võistlemise ja auhaindamise vahel sisustab Helle Suurlaht laulumängudega.
Võistlejatele ja nende saatjatele on kogu võistluse jooksul kaetud maitsev piruka – ja puuviljalaud.
Eelregistreerimine vabas vormis ( kui kaua pilli on mängitud, lugude info, õpilase ja õpetaja nimi)12. maini aadressil: mart.jurisalu@anija.ee
Info tel. 5553 0345, Mart
Rong Balti jaamast Kehrasse (Aegviidu) väljub 11.35 ja jõuab Kehrasse 12.12

IN MEMORIAM: ELS ROODE

ELS ROODE

23.07.1934 – 22.04.2022

Meie seast on lahkunud õpetaja ja särav eeskuju, hea sõber ja kolleeg, Eesti kromaatilise kandle koolkonna rajaja ja paljude kandlemängijate „ema“ – Els Roode.

Els Roode sündis ja alustas kooliteed Tallinnas. Esimene kokkupuude muusikaga toimus läbi klaverimängu, ent juhuse tahtel astus ta üsna pea vastavatud kandleklassi Tallinna Lastemuusikakoolis, kus tema õpetajaks oli Eesti esimene kandleõpetaja Eik Toivi. 1955. aastal lõpetas Els kandleerialal Tallinna Muusikakooli (praeguse Georg Otsa nimelise muusikakooli) ning 1960. aastal Läti Riikliku Konservatooriumi Tamara Vainovska klassis.

Riiast naastes alustas ta tööd pedagoogina, pannes aluse professionaalsele kandleõpetusele Eestis. Pea 50 aastat õpetas ta kannelt Tallinna Lastemuusikakoolis, hiljem ka Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Elsu südame- ja elutööks oli kromaatilise kandle populariseerimine, selle tõstmine võrdväärseks pilliks teiste klassikaliste instrumentidega, kandleõpetuse ja -mängu taseme tõstmine ning uue repertuaari leidmine. Tänu tema järjepidevusele avati 2002. aastal kandleklass Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Paljud tänastest kandlemängijatest on tema õpilased.

Els Roode alustas 1990. aastal rahvusvaheliste kandlepäevade traditsiooni, mis toob kokku kandlemängijaid nii kodumaalt kui ka piiri tagant ning mis kestab tänaseni.

Aktiivse ja tegusa elustiiliga muusikuna mängis Els Roode Eesti Raadio rahvamuusikaansamblis ja üle paarikümne aasta ansamblis Vikerlased. Els oli neljal korral koolinoorte ja üldtantsupidude muusika üldjuht. Ta esines kandlesolistina Prantsusmaal, Suurbritannias, Indias, Luksemburgis ja Kanadas. Els Roode asutas rahvamuusikaansambli Kaasike ja oli selle pikaajaline juhendaja. Samuti lõi ta 1975. aastal kandleansambli Kukulind ja oli kolm aastakümmet selle dirigent. Tänu tema organisaatorivõmetele ja täpsusele said kukulinnud juba enne raudse eesriide langemist reisida ka läände. Kontserte on antud endise Nõukogude Liidu erinevates paikade, Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Rootsis, Norras, Belgias, Šveitsis, Saksamaal jm.

Ühelt poolt oli Els ideaalilähedane pedagoog, kes oma distsipliini ja inspiratsiooniga pani ka kõige väänikumad õpilased kannelt mängima ja muusikat armastama. Teisalt õpetas Els oma tundides elus läbilöömiseks vajalikku – täpsust ja korrektsust, oskusi ja hoiakuid kõike alustatut lõpetada, vastutustunnet ning ühtehoidmise vaimu. Kuigi viimastel aastatel oli Els aktiivsest õpetamis- ja juhendamistööst tagasi tõmbunud, jäi ta südames ja tegudes kromaatilise kandlega seotuks – elas kaasa kanneldajate rõõmudele ja muredele ning oli paljudel kontsertidel publiku hulgas.

Jääme Elsu mäletama alati optimistliku, teotahtelise, energilise ja innustavana. Oleme mõtetes tema perega.

Kukulind
Eesti Kandleliit
Tallinna Muusikakool
Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

Els Roode ärasaatmine toimub laupäeval, 30. aprillil kell 12.00 Nõmme Lunastaja Kirikus.