Arvustus. Kannel kõmiseb nagu tuhamägede kerkimine.
Kontsertsarja Kromaatiline kannel 70 kontsert. Kontserdil astusid üles Kiviõli Kunstide Kooli kandleansambel Kõuekeeled, Kaarin Ameri juhendamisel 17. septembril 2022 Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones.
Kontserdil kõlasid tuntud viisid eesti pärimusest, regiviiside seaded ning omalooming, aga kostis ka rootsi helgelt õõdsuvat polskat ja popikuninga Michael Jacksoni muusikat. Ansambli koosseisus oli viis kromaatilist, üks basskannel, mandoliin ja cajon. Värske koosseis, mida just tihti ei kuule. Avaakordi andis Kuhjalooja regivärsiline laul, mida saatis rütmikalt cajon. Eeslaulja värske hääl oli nagu löök näkku unisel laupäeva õhtupoolikul. Järgnesid Rootsist pärit “Avapolska”, James Bay “Hold Back The River”, regiviis “Mets neidude vahel”, Sten Ameri “Elu”, “Fryg”, laulumänguna tuntud “Obusemäng”, Jacksoni “Black Or White”, Enya esituses tuntud “Orinoco Flow” ja lisa loona nõutud “Nõianeitsi”.
Iga ansambli liige rääkis enda toodud loo kohta põgusalt, miks just see lugu repertuaari kuulub. Kaarin Aameri sõnul käibki lugude õppimine kuulmise järgi, nooti nad ei kasuta. Liikmed on Kiviõli Kunstide Kooli õpilased. Neidude mängustiilist on tunda mõjutusi popmuusikast ja traditsioonilisemast harmooniast, mis annab regivärsile võimsa kõla, paneb kuulama ja loob mõnusa meeleolu. Lauljana peaks esile tooma Loore, kelle võimas hääl “Obusemängu”, “Kuhjalooja” ja “Elu” solisti rollis ansambli välja kandis. Teda toetas ka Aameri valdavalt improviseeritud teine hääl ja järelauja rollis olevad teised pillimehed. Kõuekeeled kõlavad juba võimsalt, seda nad ka kohati olid, aga valdavalt näidati end helgemast, haavatavast poolest. Mürinat lisas cajon, mahlakas basskannel ning peenelt välja nopitud mandoliin. Tempo muutusi loo keskel ei esine, dünaamika on Rait Pihlapi pillidele vastavalt mahe ja nailoniline, millele lisab meeldivat särinat kaks Klaverivabriku elunäinud pilli.
Kanneldajad üllatasid huvitava fasoleti võttega, mida mina kui naabermaakonna esindaja polnud varem näinud – ju on Ida-Virumaal uuendusi palju. Pidevalt areneva tööstusega tuleb ju kuidagi võidelda! Nali naljaks, kali kaljaks, kontsert oli ääretult meelirahustav ja mõnus. Kaarin Aamer on väga siiras, avatud ja malbe ning see õhkas ka tema õpilaste kandlemängus. Ta on kindlasti ära teinud suure töö just kromaatilise kandle populariseerimisel Kiviõlis. Tegu oli väga hubase ja mõnusa kulgemisega, peale mida tekkis soov ka ise rohkem pilli harjutada.
Koduteel hakkasin juurdlema Aameri tausta, tema õpetajate ja haridustee üle. Tuleb välja, et meil on palju ühist, millest ma varem polnud teadlik – Viljandis õppimimine ja Ethno laagrid. Kindlasti plaanin veel kord Kõuekeelte kontserdile minna ja soovitan neil salvestada terve albumitäie muusikat. Kuna ansambli vilistlased on pesast välja
lennanud on viimane aeg ühisloome talletada! See oleks ideaalne jõulukink kandlemuusika sõbrale, kes polkade ja reinlendrite vahele tahab kuulata killukest Idavõlumaa hubast kandlehelinat.
Triinu Orgmets
TÜ VKA pärimusmuusika kandle eriala tudeng
