apr. 11

“Parim noor insturmentalist 2022” tulemused

Sel aastal toimus üle-Eestiline konkurss videovooruna, kust võttis osa 64 tubli kandlemängijat. Žüriisse kuulusid Kaarin Aamer, Hedi Viisma ja Liina Lill.

Palju õnne kõikidele ja edu edaspidiseks!

0 vanuserühm (7-8a)

I koht Suvi Mikelsaar, õp. Ruth Kuhi, Heino Elleri Muusikakool
II koht Nora-Avni Govind, õp. Laura Linnaks, Saku Muusikakool
III koht Kariin Koik, õp. Laura Linnaks, Saku Muusikakool
Diplom Mariete Kukk, õp. Ann Kase, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool

I vanuserühm (9-10a)

I koht ja eripreemia J. Kriegeri “Bourree” esituse eest Mirtel Suumann, õp. Ruth Kuhi, Heino Elleri Muusikakool
I koht Marta Muradyan, õp. Ruth Kuhi, Heino Elleri Muusikakool
II koht Enely Needo, õp. Elise Võsu, Võru Muusikakool
II koht Grit Klement, õp. Ann Kase, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool
III koht ja eripreemia J. Pachelbeli “Saraband” esituse eest Katariina Oks, õp. Ella Maidre, Viimsi Muusikakool
III koht Krõõt Kull, õp. Anna-Liisa Eller, Tallinna Muusikakool
III koht Emili Kirschenberg, õp. Pille Karras, Saue Muusikakool
III koht Marken Mürk, õp. Elise Võsu, Võru Muusikakool
Diplom Kaisa Lusti, õp. Ann Kase, Rakvere Muusikakool
Diplom Lisbet Hillak, õp. Külli Org, Tartu Valla Muusikakool
Diplom Helmi Russak, õp. Ruth Kuhi, Heino Elleri Muusikakool
Diplom Teele Lõhmuste, õp. Ann Kase, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool
Diplom Samira Sadõhova, õp. Ann Kase, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool

II vanuserühm (11-12a)

I koht Bente Marta Perm, õp. Ruth Kuhi, Heino Elleri Muusikakool
II koht Karola Ostra, õp. Elise Võsu, Võru Muusikakool
II koht Margaret Astover, õp. Ruth Kuhi, Heino Elleri Muusikakool
III koht ja eripreemia artistlikuse eest Ronja Reemann, õp. Pille Bergmann, Viljandi Muusikakool
III koht Ronja Kralik, õp. Anna-Liisa Eller, Tallinna Muusikakool
III koht Luisa Koitmaa, õp. Pille Karras, Keila Muusikakool
III koht Getter Maapalu, õp. Ella Maidre, Viimsi Muusikakool
III koht Ellen Maria Rüütel, õp. Malle Vihul, Tallinna Muusikakool
III koht Grete Marie Eisenschmidt, õp. Elo Kalda, Pärnu Muusikakool
Diplom Lilian Sienna Sild, õp. Laura Lindpere, Viimsi Muusikakool
Diplom Trini-Li Kötsi, õp. Pille Karras, Keila Muusikakool
Diplom Marianne Veeberg, õp. Pille Bergmann, Türi Muusikakool
Diplom Emily-Nette Paidre, õp. Hanna Alajaan, Ülenurme Muusikakool
Eripreemia lavalise sarmi eest Liis Laagemann, õp. Pille Bergmann, Türi Muusikakool

III vanuserühm (13-14a)

I koht Anita Kelsi Rieberg, õp. Malle Vihul, Tallinna Muusikakool
I koht Marta Johanna Kärmas, õp. Elo Kalda, Pärnu Muusikakool
II koht Katariina Kang, õp. Laura Linnaks, Saku Muusikakool
II koht Elly Cisela Kraus, õp. Ella Maidre, Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakool
III koht Mariann Koik, õp. Laura Linnaks, Saku Muusikakool
Diplom Anni Mae Kuum, õp. Laura Lindpere, Viimsi Muusikakool
Diplom Laura-Johanna Käärma, õp. Raili Käär, Pärnu Kunstide Kool
Diplom Karina Partasjuk, õp. Virve Tali, Lasnamäe Muusikakool
Diplom Britta Kaare, õp. Virve Tali, Lasnamäe Muusikakool
Diplom Lenna Purge, õp. Pille Bergmann, Viljandi Muusikakool
Diplom Heldin Laidvee, õp. Malle Vihul, Tallinna Muusikakool

IV vanuserühm (15-19a)

I koht Hanna Marii Mängel, õp. Laura Lindpere, Viimsi Muusikakool
II koht ja eripreemia kohustusliku teose esituse eest Liidia Baranyai, õp. Ruth Kuhi, Heino Elleri Muusikakool
III koht ja eripreemia A. Männiku “Vihmasabin” esituse eest Emma Loona Mängli, õp. Ella Maidre, Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakool
III koht ja eripreemia C. P. E. Bachi “Solfeggietto in c-minor” esituse eest Elsa Lydia Virta, õp. Raili Käär, Pärnu Kunstide Maja
III koht Merit Roseniit, õp. Elo Kalda, Pärnu Muusikakool
Diplom Greth Vohu, õp. Laura Lindpere, Viimsi Muusikakool
Diplom Sireliis Viiberg, õp. Elise Võsu, Võru Muusikakool
Diplom Eliise Pikk, õp. Pille Bergmann, Viljandi Muusikakool

märts 16

Marliis Miilimäe: “Kromaatiline kannel 70: trio Kolm Kõla”

Foto: Vahur Lõhmus

Kontsertsarja “Kromaatiline kannel 70” kolmas kontsert toimus 12.märtsil kell 17:00 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi keskaegses tornis.

Ansambel Kolm Kõla tutvustas ennast kui ülemaailmset ansamblit. Armeeniast pärit Ara Yaralyan mängib Saksamaalt pärit kontrabassiga, Laura Lindpere mängib Soomes tehtud Eesti kromaatilist kannelt ning laulja Maria Väli on pärit Saaremaalt.

Kontserdi kava ühendasid erinevad muusikalised keskkonnad, milles üles kasvati, ning viis kuulajad nii popi-, folgi- kui jazzimõjutustega radadele.

Kontsert algas orginaalloominguga Maria sulest. Laul “Korduv uus” räägib aastaaegade vaheldumisest, mil kõik on samal ajal nii vana kui ka uus. Selge ja helisev eesti keel koos maitseka saatega lausa paitas kõrvu! Kontsert läks edasi armeenia rahvamuusikaga ning esitusele tuli reibas armeenia rahvatantsude poppurii ning kontserdi lõpupoole sai kuulata ka ”Vihmasabinat”.

Lisaks armeenia rahvamuusikale sai kontserdil kuulata nii Laura Mvula kui Joni Mitchell`i loomingut. Improvistasiooni numbriks palus ansambel abi publikult, kes improvisatsiooni teema jaoks märksõnu otsisid. Lõpuks sai kohapeal väljamõeldud lugu nime “Võitlus kevadiste vetega” ning oli näha, et mängijad ise tõeliselt naudivad muusika loomist.

Kolm Kõla palus publikul järgmisena arvata, mis lugu nad mängima hakkavad. Maria Väli võttis välja suupilli klaveri ning kõlama hakkas Arvo Pärdi “Ukuaru valss”. Kontserdi kava pakkus iga numbriga üllatusi!

Kuigi kannel, kontrabass ja hääl on kõik väga erinevad instrumendid, kõlasid nad koos väga harmooniliselt ja rahustavalt. Küll aga oleksin tahtnud rohkem kuulda kandle kõlavaid soolosid, eriti kui kontsert oli pühendatud kromaatilise kandle 70ndale sünnipäevale. Kontserdile pani punkti pea kõikidele eestlastele tuttav “Kulla kutse”.

“Üles, alla, juuksed valla,
taevaservalt kiigun alla,
vabana kui sinikirju lind.
Siia, sinna, lendu minna,
arm ja rõõm kui täidab rinna,
maailmas vaid ilu hoiab mind.”

– ansambel Vägilased
“Kulla kutse”

Kolm Kõla tõi jahedasse, kuid üsna intiimsesse kivitorni siirast soojust ning hingerahu. Jään huviga ootama nende edasisi tegevusi!

Marliis Miilimäe

veebr. 26

Triinu Orgmets: “Kromaatiline kannel 70: VHK Muusikakooli kanneldajad”

Foto: Ann Kase

Arvustus. Kannel elab, hingab ja areneb.

Kontsertsarja Kromaatiline kannel 70 teine kontsert. Kontserdil astusid üles VHK MK kandle solistid Emma Loona Mängli, Mia Kukk, Tuule Kann ja Kertu-Liis Õnnis ning ühiselt ansambel Tuulekandled nime all 19. veebruaril Eesti Muusika- ja Teatrimuuseumis.

Kontserdil kõlasid viisid prantsuse ja eesti heliloojatelt. Esitati ka esivanematelt õpituid palu. Esindatud olid kromaatilised kandled, väikekandled ja ka päkarauakannel. Üllatuslikult kasutati ka poognaid. Kontserti alustati koosmänguga, kõlasid Miina Härma lugu “Ei saa mitte vaiki olla”, siis kolm prantsuse tantsu tsüklina. Seejärel esitas iga solist paar lugu individuaalselt. Lõpus kõlas kaks lugu jällegi koos ning esitati ka lisalugu. Palade vahele jutustas Tuule Kann mõne loo, mis tekitas koduse ja hubase meeleolu, sest suheldi palju publikuga. Toodi näiteid muuseumi eksponaatidega. Nagu hiljem selgus, mängiti esimese loo sissejuhatus muuseumi pilliga. Kontserdile järgnes vestlusring kandle tulevikust ja minevikust Eestis.

Repertuaar oli mitmenäoline ja valitud igati maitsekalt näitamaks iga õpilase individuaalseid oskusi. Koos esitatud palade juures oli näha, et ansambli liikmed suhtlesid omavahel ning nautisid koosmängu. Enim jäi hinge paitama siiski eesti heliloojate teosed ning esivanemate järgi õpitud lood. Neid kuulates tõi kandlekõla hinge mõnusa soojuse. Eriti paistis silma õpilaste pillimängu oskus soolo esituste ajal – puhas, selge, nobe, tempos, dünaamiline.

Puudu jäi vanaaegsest pärimuslikust stiilist ja tundest, mida vähene päkarauakandle esitus ei korvanud. Kuna tegu oli siiski kromaatilise kandlele pühendatud kontserdiga, siis on mõistetav, miks just sellele keskenduti, sest pilli eripära lausa nõuab keerukamat repertuaari ning oskuslikku mängu. Imestama pani just prantsuse heliloojate kirjutatud muusika, mis sobis eesti kandele suurepäraselt.

Tegu oli väga hubase ja mõnusa kontserdiga, peale mida tekkis soov ka ise rohkem pilli harjutada. Tuule oskuslik jutuajamine lugude vahepeal oli nauditav, lisaks said ka õpilased ise rääkida, mida nad kandlest arvavad. Kuulajana jäi hinge kriipima liigne korrektsus ja akadeemilisus, mis kandlemuusika puhul mulle ei meeldi. Mängiti palju noodist, varieerimist pala jooksul vähe ning kohati lühikesed lood. Kuid enim meeldis polka Felix Ritso järgi Kertu-Liis Õnnise esituses. Südame tegi soojaks ka lisalugu Jaak Johansoni sulest.

Teel koju sain aru, eesti kannel ei ole kindlasti mitte välja suremas ning elab, hingab ja areneb edasi. Peaasi, et jätkuks õpetajaid, kes oma teadmisi edasi annavad ning noori, kes just kandle kõlasse ära armuvad. Sest on teada, et naine on nagu helisev

kannel – pealtnäha lihtne mängida, aga vähe on neid mehi, kes oskavad seda õieti helisema panna.

Triinu Orgmets
TÜ VKA pärimusmuusika kandle eriala tudeng